Ajalooring loodi Tartu Riikliku Ülikooli juures 25. märtsil 1946. aastal ajaloo-keeleteaduskonna dekaani Richard Kleisi, üldajaloo osakonna jhi Julius Madissoni ja endiste Akadeemilise Ajalooseltsi liikmete poolt. Alates 1948. aastast kuulus Ajalooring Tartu Ülikooli Üliõpilaste Teadusliku Ühingu juurde. Ringi juht valiti üliõpilaste seast, kuid nõukogusse kuulusid juhendajatena ka kaks õppejõudu. Enamasti oli üks neist Nõukogude Liidu ajaloo osakonnast ning teine üldajaloo osakonnast. Enamik liikmetest olid ajalooüliõpilased.

Ajalooringi loengud toimusid enamasti 5-8 korda semestris, lektoriteks olid enamasti tudengid. Alates 1948. aastast toimusid ka kevadised konverentsid. Alates 1960. aastast toimusid kevaditi 3-päevased ekskursioonid Eestis või lähiümbruses. 1964. aastal said alguse ka ühepäevased ekskursioonid. 1962-1977 anti välja kogumikku „Ajalooalaseid töid”, kus avaldati liikmete artikleid.

Ajalooringi endine liige Tõnis Lukas on kirjutanud, et ringi liidrid olid akadeemiliselt edukamad kui komsomoli liidrid. Ta on ka väitnud, et liikumine „Noor-Tartu” oli Ajalooringi poolpõrandaalune osa. 1970ndate lõpus ja 1980ndate alguses koosnes Ajalooringi juhtkond tõepoolest „Noor-Tartu” liikmetest: Mart Laar, Lauri Vahtre, Mart Kalm, Heiki Valk.

Ajalooringi tegevus lõppes 1980ndate teisel poolel, uuesti alustati tegevust 1997. aastal. Ajalooring tegutseb aktiivselt ka tänapäeval ning muu hulgas uuritakse ka Ajalooringi ajalugu.

loe rohkem

Asutaja:
- Ajalooring
Asukoht:
- Tartu , Estonia undefined
Nimi:
- Tartu Riikliku Ülikooli Üliõpilaste Teadusliku Ühingu Ajalooring
Asutamiskuupäev:
- 1946
Autorirollid:
- Ajalooring
Omanik:
- Ajalooring
Põhiuurija:

ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee

ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB) eelkäija, toonase nimega ENSV Siseasjade Rahvakomissariaat (NKVD) loodi 1940. aastal pärast Eesti Vabariigi okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt. Selle institutsiooni koosseisu kuulus struktuuriüksusena ka juurdlusala, mis pani kokku uurimismaterjale poliitiliste protsesside läbiviimiseks. Aastail 1941-1953 tegutses see struktuuriüksus NSVL Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi (NKGB) ja Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi (MGB) alluvuses. 1954. aastal moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu juurde Riiklik Julgeolekukomitee. KGB organisatsioon Eestis likvideeriti küll pärast 1991. aastat, kuid see oli aeglane protsess, mis omakorda võimaldas viia suure osa dokumentatsiooni Eestit ära.

loe rohkem

Asutaja:
- ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee lõpetamata uurimistoimikute kollektsioon Rahvusarhiivis
- ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee lõpetatud uurimistoimikute kollektsioon Rahvusarhiivis
Asukoht:
- Tallinn Pagari 1, Estonia 10133
Nimi:
- Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee
Asutamiskuupäev:
- 1940
Autorirollid:
- ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee lõpetamata uurimistoimikute kollektsioon Rahvusarhiivis
- ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee lõpetatud uurimistoimikute kollektsioon Rahvusarhiivis
Omanik:
- ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee lõpetamata uurimistoimikute kollektsioon Rahvusarhiivis
- ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee lõpetatud uurimistoimikute kollektsioon Rahvusarhiivis

Eesti Ajaloomuuseum

Eesti Ajaloomuuseumi eelkäija Eestimaa Provintsiaalmuuseum loodi 1864 ja hakkas tegutsema Kanuti gildi hoones Tallinnas. 1940. aastal muuseum riigistati ja selle baasil rajati Eesti NSV Riiklik Ajaloomuuseum. 1952 koliti muuseum Suurgildi hoonesse ja 1975 liideti Ajaloomuuseumiga Maarjamäe loss. 1989. aastal sai muuseumi nimeks Eesti Ajaloomuuseum. Tänapäeval moodustavad muuseumi Suurgildi hoone Tallinna Vanalinnas ning Maarjamäe loss ja selle kõrvalhooned. Ajaloomuuseum kogub erinevaid Eesti ajalooga seotud esemeid ja dokumente, sealhulgas Nõukogude perioodist. Sageli kogutakse uut materjali seoses ettevalmistatavate näitustega ning sel moel on Ajaloomuuseumisse jõudnud ka Juhan Aare kogu.

loe rohkem

Asukoht:
- 12011 Tallinn Pirita tee 56 , Estonia
Nimi:
- Eesti Ajaloomuuseum
Asutamiskuupäev:
- 1864
Operaatori rollid:
- Juhan Aare kollektsioon
Omanik:
- Juhan Aare kollektsioon

Eesti Kirjandusmuuseum

Eesti Kirjandusmuuseum on riiklik teadus- ja mäluasutus, mis kogub ja säilitab Eesti kultuuriloole olulisi materjale. Teadustööd tehakse peamiselt kirjanduse, kultuuriloo ja rahvaluule valdkondades. Eesti Kirjandusmuuseumi koosseisu kuulub neli omaette struktuuriüksust: Arhiivraamatukogu koos Arhiivraamatukogu bibliograafiaosakonnaga, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Folkloristika osakond.

loe rohkem

Asukoht:
- Tartu Vanemuise 42, Estonia 51003
Nimi:
- Eesti Kirjandusmuuseum
Asutamiskuupäev:
- 1940
Operaatori rollid:
- Sirje Kiini eraarhiiv
Põhiuurija:
- Arhiivi deponeerimine Eesti Kirjandusmuuseumi

Eesti Kultuurilooline Arhiiv

Eesti Kultuurilooline Arhiiv on üks Eesti Kirjandusmuuseumi struktuuriüksusi. Eesti Kultuurilooline Arhiiv asutati 1929 eesmärgiga koguda, korrastada ja teha uurijatele kättesaadavaks kultuuriajaloolisi käsikirjalisi allikmaterjale. Nõukogude ajal tegutses arhiiv Kirjandusmuuseumi käsikirjade osakonna nime all. 1995. aastal nimetati käsikirjade osakond uuesti Eesti Kultuurilooliseks Arhiiviks. Eesti Kultuuriloolises Arhiivis on personaal- ja organisatsiooniarhiive, lisaks foto-, kunsti-, heli- ning filmikogu. Arhiiv tegeleb teadus- ning muuseumitöö kõrvalt jätkuvalt kultuurilooliste eraarhiivide kogumisega. Palju kogutakse väliseesti arhiive, aga ka kodumaised eraarhiive.

loe rohkem

Asutaja:
- Käsikirjalised ajakirjad Eesti Kultuuriloolises Arhiivis
Asukoht:
- Tartu Vanemuise 42, Estonia 51003
Nimi:
- Eesti Kultuurilooline Arhiiv
Asutamiskuupäev:
- 1929
Operaatori rollid:
- Karl Laantee kogu Eesti Kultuuriloolises Arhiivis
- Käsikirjalised ajakirjad Eesti Kultuuriloolises Arhiivis
Omanik:
- Karl Laantee kogu Eesti Kultuuriloolises Arhiivis
- Käsikirjalised ajakirjad Eesti Kultuuriloolises Arhiivis
Põhiuurija:
- Omakirjastuslike ajakirjade koondamine Eesti Kultuuriloolisse Arhiivi 1988-1989
- Tiina Ly Laantee donated the collection to the Estonian Cultural History Archives