Ajalooring loodi Tartu Riikliku Ülikooli juures 25. märtsil 1946. aastal ajaloo-keeleteaduskonna dekaani Richard Kleisi, üldajaloo osakonna jhi Julius Madissoni ja endiste Akadeemilise Ajalooseltsi liikmete poolt. Alates 1948. aastast kuulus Ajalooring Tartu Ülikooli Üliõpilaste Teadusliku Ühingu juurde. Ringi juht valiti üliõpilaste seast, kuid nõukogusse kuulusid juhendajatena ka kaks õppejõudu. Enamasti oli üks neist Nõukogude Liidu ajaloo osakonnast ning teine üldajaloo osakonnast. Enamik liikmetest olid ajalooüliõpilased.
Ajalooringi loengud toimusid enamasti 5-8 korda semestris, lektoriteks olid enamasti tudengid. Alates 1948. aastast toimusid ka kevadised konverentsid. Alates 1960. aastast toimusid kevaditi 3-päevased ekskursioonid Eestis või lähiümbruses. 1964. aastal said alguse ka ühepäevased ekskursioonid. 1962-1977 anti välja kogumikku „Ajalooalaseid töid”, kus avaldati liikmete artikleid.
Ajalooringi endine liige Tõnis Lukas on kirjutanud, et ringi liidrid olid akadeemiliselt edukamad kui komsomoli liidrid. Ta on ka väitnud, et liikumine „Noor-Tartu” oli Ajalooringi poolpõrandaalune osa. 1970ndate lõpus ja 1980ndate alguses koosnes Ajalooringi juhtkond tõepoolest „Noor-Tartu” liikmetest: Mart Laar, Lauri Vahtre, Mart Kalm, Heiki Valk.
Ajalooringi tegevus lõppes 1980ndate teisel poolel, uuesti alustati tegevust 1997. aastal. Ajalooring tegutseb aktiivselt ka tänapäeval ning muu hulgas uuritakse ka Ajalooringi ajalugu.
