Heldur Viiresele kuuluv kunstiteoste ja joonistuste kollektsioon peegeldab Tartu kunstitudengite grupi, hiljem tuntud kui Tartu sõpruskond, tegevust. Osa sõpradest saadeti 1949. aastal võimuvastaste tegevuste vangilaagrisse. Nende käekirja eripäraks oli maaliline stiil, mis käis vastu nõukogude võimude vaatele kunstist. Nii avaldasid noored oma töödes vastupanu sotsialistiku realismi karmidele reeglitele nii vormi kui teemadega.
Heldur Viirese erakogu on tekkinud juhuslikult. Sõprade joonistused jäid mehele kooli ajal. Kui kunstitudengid arreteeriti ning vangilaagrisse saadeti, jäid Viirese asjad tema Raekoja platsis asunud korterisse suurde kirstu. Tänu Pallase modell Helle Viidasele, kes Viirese asjadega kirstu enda hoole alla võttis, jäid asjad alles ning kui Viires 1956. aastal Tartusse naasis, sai ta oma asjad Viidase käest tagasi. Tudengite joonistused näitavad hästi 1940ndate atmosfääri, mis Tartu kunstitudengeid ümbritses. Sealt väljendub boheemlaslik loomingulisus ning kunsti peamiseks pidav mõtteviis, kus poliitika jäeti tagaplaanile. Viires on öelnud, et ainus, kes poliitilise sisuga joonistusi tegi, oli Lembit Saarts. Need joonistused eemaldas julgeolek kunstnikult ning kasutas tõendina grupi arreteerimisel ning süüdimõistmisel. Need joonistused on ka julgeoleku toimikus alles (asub Rahvusarhiivis ERAF.129SM.1.23352). Viirese kogus olevate joonistuste hulgas pole poliitilise tagamõttega visandeid, vaid eelkõige on sõbrad kujutanud üksteist, kohvikustseene ning muid sõpruskonna meeleolu väljendavaid teemasid. Nende vastupanuvorm polnud otsene võitlus võimudega, vaid nende surve väljalülitamine. Nad tegid kunsti kunsti pärast, huvitusid eelkõige kunstiküsimustest ning väljendasid seda ka oma teostes: nende teoseid ja meeleolu iseloomustas prantsaslik maalilisus ning soov mängida värviga. Kaja Kärneri tööd ja joonistused jäid Viirese kätte pärast naise surma. Seal on nii Kärneri teosed tudengiajast kui ka hilisemast ajast. Kaja Kärneri 1948. aastal Hiiumaal toimunud suvepraktika raames tehtud maalides on tunda veel maalilist rõõmu, mis aasta hiljem võimude poolt lõhutakse. Kärneri ja Viirese abstraktsed teosed 1960ndatest väljendavad vaikset vastupanu nõukogude võimu poolt kunstile pealesurutud nõutele, abstraktsus andis neile võimaluse väljendada enda jaoks kunstiliselt olulisi teemasid ning mitte neid, mida võimud soovisid.
Sisu kirjeldus
Kogu hõlmab Tartu ringi kunstnike 49 maali ja 140 joonistust. Kollektsiooni olulisim osa sisaldab Viirese ja tema hea sõbra Kaja Kärneri joonistusi ja maale. Kogu teise osa moodustavad Tartu ringi teiste liikmete teosed. Osad neist joonistustest on visandid, mis loodi harjutamise käigus. Need visandid kirjeldavad juhuslike esemeid noorte kunstnike ümbruses. Selliselt annavad need visandid hea ülevaate kunstnike ümbritsevast loomingulisest atmosfäärist, mis mõjutas tugevalt nende hilisemat tööd.