Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva kollektsioon sisaldab materjale Nõukogude Eesti ühe üliõpilaselu fenoneni - Eesti Ühiõpilaste Ehitsumaleva (EÜE) - tegevuse kohta. Selle organisatsiooni tegevust on mõnikord kirjeldatud kui vaba ruumi, mis peegeldub ka kollektsioonis. Dokumendid ja artefaktid näitavad, kuidas üliõpilased ei veetnud malevasuvesid üksnes ehitustöödel, vaid kasutasid seda aega ühtlasi provokatiivseks meelelahutuseks, mis ärritas ka võime. Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev on ainus märkimisväärne nähtus Nõukogude perioodist, millest on säilinud positiivne kuvand ning mille aastapäevi tähistatakse ka taasiseseisvunud Eestis.
Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev (EÜE) oli üks paljudest Nõukogude Liidu erinevates liiduvabariikides tegutsenud üliõpilaste ehitusmalevatest. Need olid mõeldud olema odavat tööjõudu pakkuvad ja ideoloogilist kasvatustööd tegevad organisatsioonid, kuid vähemalt Eestis omandas EÜE teise mõõtme. Vastupidiselt esialgsele eesmärgile kujunes EÜEst vaba mõtte ja vaimu oaas keset Nõukogude igapäevaelu piiranguid. Mõnedes uurimustes kirjeldatakse seda kui nn vaba ruumi. Kui osad endised malevlased käsitlevad malevas toimunut tagasivaates teadliku opositioonina, siis teised on arvamusel, et vaba aja sisustamiseks korraldatud etteasted ja isetegevus oli apotiililine naljatamine. Sõltumata sellest, millisel seisukohal ollakse, ei läinud EÜE tegevus ka reaalselt kokku Nõukogude noortepoliitikaga ning see sai võimalikuks üksnes seetõttu, et EÜE funktsionäärid tulid Eesti organisatsiooni seest, mitte väljaspoolt seda.
EÜE kollektsioon peegeldab malevasuvede igapäevaelu, annab ettekujutuse organisatsiooni juriidilisest ja finantsilisest taustast, aga mis kõige tähtsam, ka EÜE meelelahutuslikust tegevusest, mis kandis malevlaste opositsioonilist meelsust. Kuna aga EÜEl tuli siiski arvestada tsensuuri ja KGBga, oli opositsiooniline sõnum tihti ridade vahele peidetud. See omakorda nõuab käesoleva kogu materjalidega tegelevalt uurijalt piisavalt head ettevalmistust ja eelteadmisi, et kollektsioonis sisalduvast aru saada.
Nõukogude perioodi lõpul hoiti kollektsiooni Tallinnas Komsomoli Keskkomitee ruumes aadressil Kentmanni tn 20. Kuna EÜE oli Komsomoli koosseisu kuuluv organisatsioon, moodustus ja süstematiseeriti seal ka EÜE arhiiv. Pärast Eesti Vabariigi taastamist ei antud kollektsiooni kohe Riigiarhiivile, vaid see jäi omanikuta ning endiselt Kentmanni tänavale. Mõned osad kollektsioonist olid selleks ajaks juba korrastatud ja üleandmiseks valmis, osa kogust aga endiselt süstematiseerimata.
EÜE kollektsioon asus Kentmanni tänaval ka 1992. aasta 6. veebruari seisuga, mil hoonesse kolis Ameerika Ühendriikide saatkond. 1992. aasta suvel võeti saatkonnast ühendust Eesti Riigiarhiivi filiaaliga (ERAF) ja teavitati tõenäoliselt huvipakkuvate materjalide olemasolust. Kollektsioon anti arhiivile üle osaliselt korrastatuna, sest ehkki EÜE kui institutsioon eksisteeris endiselt, polnud sellel kollektsiooni säilitamiseks ja korrastamiseks vahendeid. Kuna osa kogust oli aga juba korrastatud, oli Riigiarhiivil seda ka võrdlemisi lihtne oma kogudesse lisada. Pärast kollektsiooni omandamist hakkas see kandma Riigiarhiivis fondinumbrit ERAF.9591. Kogu säilitati Tallinnas Riigiarhiivi filiaali hoones Tõnismägi 16, aga koliti struktuurimuutuste ja Rahvusarhiivi uue hoone valmimise järel 2016. aastal Tartusse.
Mõned osad kõnealusest kogust, täpsemalt kuus säilikut, on digiteeritud ja kättesaadavad Rahvusarhiivi digiteeritud arhiiviallikate keskkonnas Saaga.
Kollektsiooni materjale on kasutatud nii uurimistööks kui näitusteks, mida on korraldanud nii Rahvusarhiiv kui EÜE vilistlased. 2013. aastal tähistasid EÜE vilistlased organisatsiooni 50. aastapäeva ning sellega seoses kasvas ka huvi kollektsiooni kohta märgatavalt. Näiteks kasutati seda kuueosalise dokumentaalsarja "EÜE segu" tootmisel. Siiski ütles Valdur Ohmann intervjuus, et mõneti on käesoleva kollektsiooni puhul endiselt tegemist avastamata koguga.
Sisu kirjeldus
Kollektsioon sisaldab erinevat tüüpi EÜEga seotud dokumente. Kokku on arhiivifondis 997 säilikut, sealhulgas ametlikku dokumentatsiooni üliõpilaste töökohtade ja tööde osas. Oli ju organisatsiooni põhieesmärgiks ulatusliku tööjõupuuduse tingimusis üliõpilaste kasutamine odava tööjõuna.
Kõige huvipakkuvam osa kollektsioonist on siiski erinevad tudengite ehitusrühmade vaba aja sisustamise viise kirjeldavad allikad. Nende seas omaloominguprogrammid, rühmade, regioonide jm sümboolika, plakatid, voldikud jms. Harilikult Rahvusarhiiv ei kogu tekstiile ega muid esemeid, kuid EÜE fondi puhul olid esemed ja tekstiilid kogusse vastus võetud enne selle üleandmist arhiivile ning Rahvusarhiiv otsustas kogu ülevõtmise järel ka mitte tükeldada. Sellest tulenevalt on EÜE kollektsioonis arhiivis tallel ka vormiriietust, tekstiilist embleeme, lippe, märke jms.
Need allikad selgitavad, miks EÜE oli üliõpilaste seas nii populaarne ja annavad kaudsemalt edasi vaba ruumi rolli, mida EÜE üliõpilastele pakkus.
Sisu
artefaktid: 10-99
fotod: 500-999
juriidiline ja/või finantsdokumentatsioon: 100-499
Uuna, Airi. 2014. "Gesellschaftliche Freiräume in einem autoritären System: Die studentischen Baubrigaden in der Estnischen SSR." Magistritöö. Berliini Vaba Ülikool. Uuna, Airi. 2016. "Gesellschaftliche Freiräume in einem autoritären System: Die studentischen Baubrigaden in der Estnischen SSR." Forschungen zur baltischen Geschichte 11:146-163.
Ohmann, Valdur, interview by Tammela, Mari-Leen , September 26, 2017. COURAGE Registry Oral History Collection
