Noor-Tartu oli institutsionaliseerimata üliõpilasliikumine, mis tegutses Tartus ajavahemikul 1979-1984, sealhulgas aastail 1979-1981 nime Kodulinn all. Selle algatasid peamiselt ajalooüliõpilased, kes soovisid teha oma kodulinna heaks midagi kasulikku, olemata samal ajal seotud ametlike institutsioonidega. Noor-Tartu põhiliste tegevuste hulka kuulusid heakorratööd linnaruumis, vanavara kogumine ja kultuuriürituste korraldamine. Nende jm tegevuste käigus tekkis erinevat materjali (näiteks kuulutused, ajalehed, ülevaated, fotod jms), mis on tänaseni säilinud ja moodustab erakollektsiooni. Selle kollektsiooni omanikuks on Noor-Tartu liikumise omaaegne tuumikgrupp.
Kogu on tekkinud Tartus aastatel 1979-1984 tegutsenud tudengiliikumise Noor-Tartu (kuni 1981. aastani Kodulinn) tegevuse käigus. Noor-Tartu oli ametlikult registreerimata liikumine, mis tähendab, et juriidiliselt seda ei eksisteerinud. Liikumise algatajad soovisid midagi kasulikku teha, jäädes samal ajal süsteemiväliseks. Noor-Tartu tegeles linnaruumi korrastamisega, näiteks tehti korrastustöid kultuurilooliselt tähtsal Raadi kalmistul. Nende esimest tööpäeva 21. oktoobril 1979 võib ka käsitleda liikumise algusena. Lisaks koristustöödele koguti Tartu linnamuuseumi jaoks vanavara ja aidati Tartu Riikliku Ülikooli Ajaloomuuseumi. Selle kõrval korraldati ka meelahutuslikumaid üritusi, näiteks omaloominguõhtuid. Tegevused kandsid vaimse opositsiooni ja „ümberringi toimuvast jamast“ teadlikult distantseerumise vaimu. Kollektsioonis sisalduv materjal annab kõigest sellest võrdlemisi detailse ülevaate. Liikumise tuumiku moodustasid Mart Laar, Lauri Vahtre, Heiki Valk, Mart Kalm ja Tõnis Lukas. Nemad on tänapäeval ka kogu omanikeringis.
Institutsionaliseerumata noorteliikumisena oli Noor-Tartu oma ajas ainulaadne nähtus ja tegutses erinevalt põrandaalustest dissidentidest avalikult. Sellisena oli Noor-Tartu võimudele vastumeelne. Akivistid andsid välja ka mõned numbrid käsikirjalist ajalehte Urbs Paterna, mida jagati käest kätte, vältides nii tsensuuri, ja millest tänaseks on säilinud ainult üksikud numbrid. Kuigi esialgu sai võrdlemisi rahulikult tegutseda, hakati sellele paari tegevusaasta järel mitmeid takistusi tegema.
1983. aasta veebruaris toimus Noor-Tartu tööpäev hüüdlause "Ära karda kedagi ega midagi!" all. Selle tagajärjel keelati liikumisel edaspidi Noor-Tartu nime all tegutseda. Võimud lasid käiku ka hirmutamistaktika: üliõpilasi mõjutati ülikooli kaudu Noor-Tartuga mitte tegemist tegemast. See avaldaski liikumite tegevusele soovitud mõju: kevadisi tööpäevi tuli osalejate puudusel ära jätta. Tekkinud õhkkond ja ebakindlus tuleviku suhtes viis Noor-Tartu tegevuse lõpetamiseni mõni aeg hiljem.
Liikumise kohta oli KGB-s avatud mahukas toimik (või isegi mitu toimikut), kuid selle (nende) asukoht on hetkeseisuga teadmata. Toimikusse oli kogutud mõningal määral Noor-Tartuga seotud kirjalikke materjale nagu avakoosoleku protokoll ja fotosid, aga ilmselt ka mõned kuulutused ja ajalehenumbrid. Toimiku asukoha kohta puudub täpsem info põhjusel, et suur osa Nõukogude Eesti KGB dokumente koliti ümber ja hävitati 1990. aastate algul. Teisalt pääses Noor-Tartu läbiotsimistest, mistõttu kogu kui terviku eksistents ohtu ei sattunud.
Ehkki Noor-Tartu ei tegelenud teadliku arhiveerimisega, hoidis kogu haldaja liikumisega seotud materjali, peamiselt ürituste kuulutusi, fotosid ja ajaleheväljalõikeid alles, mõistes potentsiaalse ajaloolise väärtusega dokumentide säilitamise tähtsust. Tänu sellele on kogu ka tänaseni säilinud.
Noor-Tartu tegevust on küll aastate jooksul mitmetes kirjutistes kajastatud, kuid käesolev kogu ei ole saanud suuremat avalikku tähelepanu. Üksikjuhtudel on kogu materjale siiski kasutatud, näiteks on sellele tuginenud Lauri Vahtre oma kirjutistes ning 2003. aastal on seda kasutanud Indrek Riigor oma bakalaureusetöös.
Kogu on algusest peale kuulunud Noor-Tartu tuumikgrupile, kelle kavatsus on anda kogu üle mõnele Eesti mäluasutusele, ent seni pole langetatud lõplikku otsust, milline asutus oleks sobivaim. Kuni kogu üleandmiseni ei soovi kogu haldaja kollektsioonile laialdasemat tähelepanu, mispärast soovib jääda anonüümseks.
2017. aastal koostati kollektsiooni sisu kohta nimistu.
Sisu kirjeldus
Kogu sisaldab Noor-Tartu liikumise tegevusega seotud materjale, mille seas leidub näiteks korraldatud ürituste kuulutusi, liikumise välja antud ajalehe numbreid ja ajalehe koostamisega seoses olevaid materjale (nt masinkirjas koostatud mustandid), tegevuse ülevaateid, protokolle, fotosid, ajaleheväljalõikeid ja muud materjali. Lisaks dokumentaalsele materjalile ja fotodele on kogus ka Noor-Tartu käsutuses olnud keldri võti. Osa Noor-Tartuga seotud materjali on tekkinud ja kogusse lisandunud aastate jooksul pärast liikumise tegevuse lõppu. Ühtekokku sisaldab kogu ligikaudu 100 objekti.
Riigor, Indrek. 2003. "Tartu ülikooli üliõpilastest 1980. aastatel. Noortartlastest Muinsuskaitsepäevadeni." Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool. Vahtre, Lauri. 1988. "Nüri võitlus lohega." Vikerkaar 12:61-65.
Valk, Heiki , interview by Tammela, Mari-Leen , March 30, 2017. COURAGE Registry Oral History Collection
