Lauri Vahtre (snd 1960) on Eesti ajaloolane, kirjanik ja poliitik. Ta on tegutsenud aktiivselt ajaloo populariseerimisega.

Õppides 1980. aastate algul Tartu Riiklikus Ülikoolis ajalugu, oli Vahtre Noor-Tartu liikumise üks loojaid ja aktiviste. 1983. aastal heideti Vahtre veidi enne diplomitöö kaitsmist ülikoolist välja. See ei olnud otseselt seotud tema tegevusega Noor-Tartu liikumises. Vahtre oli end liikumisest juba varem distantseerinud, et Noor-Tartule mitte probleeme põhjustada. Sellele vaatamata ei säätnud Vahtre eemalejäämine Noor-Tartut tagakiusamisest ja endised aktivistid lõpetasid 1984. aastal ikkagi liikumise tegevuse.

1984. aastal võimaldati Vahtrel poolelijäänud õpingud lõpetada. Hiljem, 1988 aastal kaitses Vahtre kandidaaditöö Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis. Aastail 1989-1992 õpetas Vahtre vanemõpetajana Tartu Ülikoolis. Ta oli Eesti Kongressi ja aastail 1991-1992 Põhiseaduse Assamblee liige.