Indrek Hirv on Eesti luuletaja. 1981. aastal lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi keraamika erialal. Tegeles peamiselt portselanimaaliga. 1987. aastal avaldas esimese luulekogu. 1989-1991 töötas Hollandis Raadio Vaba Euroopas. Praegu tegutseb vabakutselise luuletajana.
Indrek Hirve vanemad olid kunstnikud Helgi Hirv ja Louis Pavel. Perekonna naabrid ja sõbrad oli samuti peamiselt kunstnikud. Peale vanemate surma päris Indrek Hirv nende maalikogu, aga ka raamatud. 1978. aastal töötas Tartu Ülikooli kunstikabineti juures laborandina, seal puudus kokku seltskonnaga, kes koostasid omakirjastusliku almanahhi „Salong”, Indrek Hirv kutsuti seda illustreerima. Peale aastast Tartus elamist Tallinnasse tagasi kolides hakkas ta elama kunstnik Valdur Ohakas, kes sarnaselt mitmete teiste kunstnikega tema vanemate sõpruskonnast oli viibinud vangilaagris. Kuigi Valdur Ohakas oli ka nõukogude ajal tunnustatud kunstnik, räägiti kodus ametlikult keelatud teemadel avalikult ja vabalt. Kuna Indrek kasvas üles õhkkonnas, mis oli äärimiselt kriitiline nõukogude režiimi suhtes, ei kuulunud ta kunagi ka pioneeriorganisatsiooni ega komsomoli. Ka keraamikat õppima läks ta põhjusel, et ei soovinud teha nõukogude kunsti. Keraamikaosakonnas sai tegeleda abstraktse kunstiga. Maalis oma taldrikud sageli sini-must-valgetena. Need olid Eesti Vabariigi lipuvärvid ning nende koos eksponeerimine oli nõukogude ajal keelatud. Hirve taldrikute peal neid ei keelatud. 1980ndatel töötas sageli Peterburis, kus puutus kokku ka põrandaaluste kunstnike seltskonnaga.
1984. aastal toimus intsident, kus Indrek Hirv koos mõne kaaslasega väljendas avalikku vastumeelsust ühe KGB informaatori vastu. Sellele järgnes ülekuulamine KGBs, tal ei olnud võimalik oma töid näitustele panna, tema luuletusi ei avaldatud ning tema nime ei tohtinud ajalehtedes mainida. Selline olukord kestis veidi enam kui aasta. Juba enne 1984. aastat suhtles ta ka Johnny B. Isotammega, kelle käest sai keelatud kirjandust, aga ka juhiseid, kuidas ülekuulamistel käituda.
1989. aastal pages Hollandisse ning asus seal Toomas Hendrik Ilvese kaasabil tööle raadios „Vaba Euroopa”. 1991. aastast elab ja töötab Tartus.
Indrek Hirve arvates tähendas kultuuriline vastupanu seda, et tuli vastu panna nendele reeglitele, mis Moskva peale surus. Kultuurilise vastupanu uurimine on oluline nii, nagu ajaloo uurimine üldiselt on oluline. See on ka oluline osa Eesti kultuurist ning selle tundmine aitab meil Eesti kultuuri mõista ja hoida.
