Sirje Kiin pidas seda konkreetset päevikut mitme nädala jooksul 1980. aasta sügisel. Ta tegi sinna sissekandeid vahetult pärast 40 kirja koostamist ja kirjale allkirjade kogumist. Kiin oli osalenud kirja koostamisel ja oli olnud peamine allkirjade koguja. Päevik sündis vajadusest mõtestada kirja koostamise asjaolusid. Sellisena väljendab päevik vahetuid emotsioone päeviku sünni taustaolude kohta. Hirmust KGB poolse läbiotsimise ees sõitis Kiin päevikut kirjutama vanematekoju Viljandisse. Sinna jättis ta päeviku turvakaalutlustel ka hoiule. 

Mõned katkendid sellest päevikust on avaldatud raamatus "40 kirja lugu", mille Kiin, Rein Ruutsoo ja Andres Tarand 1990. aastal koostasid.

2015. aasta sügisel pakkus Kiin oma päevikut avaldamiseks mainekale Eesti kirjandusajakirjale Looming, aga peatoimetaja lükkas selle pakkumise tagasi, tuues põhjuseks päeviku liigse poliitilisuse, mis ei minevat kokku kultuuriajakirja avaldamisepõhimõtetega. Viimaks avaldas päevikukatkendid 2015. aasta novembris nädalaleht Eesti Ekspress, pealkirjastades oma loo "40 kiri hirmutab veel 35 aastat hiljemgi."