„Ma kirjutan, mida ma kirjutan, riiklikud kirjastajad avaldavad sellest, mida nemad tahavad ja avaldan oma töid siiski nii nagu mina tahan.“ 1974. aastal võttis György Konrad tsensuuri toimimise kokku Lääne-Saksa ajakirjale Die Zeit antud intervjuus. Dissidentlikku kirjanikku ja aktivisti Konrádit kiusasid riigivõimud regulaarselt taga alates 1970. aastate algusest. Tema töid kas ei avaldatud või trükiti need ära alles pärast põhjalikku tsenseerimist. Tema romaan „Linnaehitaja“ avaldati Ungaris 1977 oluliste tsensuurikärbete ja muutustega. Gábor Klaniczay, noor vastupanukultuurist huvitatud haritlane, säilitas ühe Konrádi romaani eksemplari. Tegu on aga unikaalse raamatuga: oma eksemplaris parandas Klaniczay ära tsensori poolt kärbitud või moonutatud osad. Sel ajal levitati keelatud või tsenseeritud teoseid käsikirjaliselt või isetehtud koopiatena dissidentlikes võrgustikes. Eksponeeritud raamat dokumenteerib nii kultuuri mahasurumise püüdu kui individuaalset vastupanu sellele.