COURAGE

seotud kollektsioonid

Barbara Hegedüs

Punk

Punk tähistab nii muusikažanrit kui subkultuurilist (st peavoolukultuurist erinevat) liikumist. Punk tekkis umbes 1975-76 Londonis ja New Yorgis, kui moodustati Briti ansambel Sex Pistols ja Ameerika ansambel Ramones ja  “pungivanaema” Patti Smith, kellel oli Kesk-Euroopa skeenele suur mõju, alustas oma karjääri. Selline muusika ja sellega seotud eluhoiak sai eeskätt populaarseks rahulolematute noorte seas, keda oli mõjutanud majanduskriis ja tööpuudus – nad tahtsid välja astuda institutsionaliseeritud ühiskondlike, kultuuri- ja muusikanormide vastu. Liikumine eitas populaarkultuuri, konservatiivsust, hipiliikumist ja kuulutas anarhistlikku ühiskonnakorda. Selle peajoonteks olid viha, nonkonformistlik mõtteviis, õõnestavad hoiakud ja provokatiivne riietus. Punkmuusikat iseloomustavad lihtsa struktuuriga vormid ja agressiivne lavakäitumine.

Tamás Urbáni foto

Punk sotsialismimaades

Vaatamata sotsialistike riigivõimude ettevaatusabinõudele imbus liikumine 1970. aastate lõpul ja 1980. aastate algul Ida- ja Kesk-Euroopa riikidesse. Pungipõlvkond oli üles kasvanud sotsialistlikus süsteemis ja seetõttu võttis selle struktuure paratamatusena. Samal ajal vastasid vanemad nende küsimustele mineviku kohta jonnaka vaikimisega, mis nende uudishimu üksnes suurendas. Punknoorukid tahtsid eksisteerivat korda kahtluse alla seada – nad eitasid vanema põlvkonna apoliitilist hoiakut, kodanikuallumist ja riiklikku kontrolli ning otsisid võimalust elada teistmoodi. Nende provokatiivne riietus, mis väljendas nende ausameelsust, järgis Lääne trende – nad kandsid räbaldunud riideid, saapaid ja kulunud nahkjakke. Üldlevinud oli mohikaanlasesoeng, samuti haaknõeltest ehted.

Algusest peale nägid võimud selles nähtuses “Lääne huligaansuse” ohtu ja püüdsid seda mitmel moel kontrollida – nad üritasid ansambleid ja nende poolehoidjaid meedias diskrediteerida, politsei aga korraldas jõudemonstratsioone ja kontserte jälgisid julgeolekuorganid. Ansamblitesse või nende lähikonda sokutati ka nuhke. Kui politsei seda vajalikuks pidas, katkestas ta kontserte, arreteeris pealtvaatajaid või ansamblite liikmeid ja, äärmuslikel juhtudel, andis neid koguni kohtu alla, mille tulemusel võisid muusikud vanglasse sattuda. Provokatiivselt riietatud noorukid riskisid oma edasise haridustee ja isegi töökohaga – neid ahistati pidevalt tänaval või koolis ja neilt küsiti igal sammul dokumente.

Ansamblid

Kuigi poliitiline kliima 1980. aastatel Kesk- ja Ida-Euroopas üldiselt mahenes, ähvardas punkansambleid nende mässumeelse hoiaku tõttu pidev kättemaks. Poolas moodustati esimesed grupid 1978: The Boors, Kryzys, Tilt ja Deadlock Varssavis, Speedboats niinimetatud Kolmiklinnas (Gdańsk, Sopot, Gdynia) ja Poerocks Wroclawis. Algselt oli Poola punk tihedalt seotud neoavangardistlike kunstigruppide, üliõpilasklubide ja kunstigaleriidega ja huvitus vähem poliitikast. Pärast sõjaseisukorra kehtestamist muutus punk 1980. aastate alguses Poolas massiliikumiseks. Mitmed liikumise algatajad emigreerusid võimude kasvava kontrolli tõttu välismaale, ansambli Brygada Kryzys (Kriisibrigaad) tegevus aga keelustati, kuna võimudele ei meeldinud selle nimi. Tšehhoslovakkia ansambel FPB kasutas mitmeid varjunimesid, et salapolitsei pidevat jälitamissüsteemi segadusse ajada.

SDV-s pidasid võimud “pungiprobleemiga” tegelemist esmase tähtsusega ülesandeks. Ida-Saksamaa salapolitsei Stasi jälgis ja küsitles muusikuid pidevalt ja sokutas nende hulka informante. Üks esimesi punkansambleid SDV-s oli 1980. aastal moodustatud Planlos (Plaanita). Selle juht Michael Boehlke rääkis hiljem mitmes intervjuus, kuidas politsei neid pidevalt kimbutas. Schleim-Keim moodustati 1981 ja ansambel lindistas koos teiste muusikutega SDV esimese punkalbumi DDR von unten (SDV altvaates, 1983). Album jõudis Lääne-Saksamaale, kus see saavutas teatud edu, kuid SDV-s levitati seda vaid kassetikoopiatena. Stasi oli lindistamisprotsessist teadlik, kuid sekkus alles siis, kui album oli valmis. Kaks Schleim-Keimi liiget, Klaus ja Dieter Ehrlich, arreteeriti, Dimitri Hegemanni aga sunniti SDV territooriumilt lahkuma.

Võimud ei säästnud ka ansamblit L’Attentat (asutatud 1983). Kaks ansambli liiget, laulja Berndt Stracke ja bassimängija Maik Reichenback arreteeriti ja mõisteti vanglasse. Alles pärast riigikorra muutust selgus, et bändi kitarrist Imad Majid oli Riikliku Julgeolekuministeeriumi mitteametliku kaastöölisena Reichenbachi ja Stracke vangistamise taga.

Nõukogude Liidus sai punkkultuur kõigepealt populaarseks Lätis. Esimene punkansambel Akla Zarna (Pimesool) moodustati 1985, kuid 1987 võttis ansambel nimeks Inokentijs Marpls. Nagu teisi punkliikumise esindajaid, kimbutasid võimud neid pidevalt: ansamblist rääkivat telesaadet tsenseeriti isegi veel 1989. aastal.

Esimesed Jugoslaavia punkansamblid moodustati Sloveenias (Pankrti, 1977) ja Horvaatias (Paraf, 1976). Tšehhoslovakkia pungile pani aluse ansambel Extempore oma 1979. aastal loodud lauluga Libouchec, milles Mikoláš Chadima kasutas avalikult sõna „persse“, mis tekitas sotsialistlikes võimudes raevu ja soovi teda arreteerida. Üks ansambli Energie G kontserte katkestati ja ansambel saadeti politsei pideva kimbutamise tõttu laiali.

Esimene Ungari punkansambel Spions moodustati 1977 ja kokku andis see Ungaris kolm kontserti, millest kaks katkestati väidetavalt tehnilistel põhjustel. Bändi liider Gergely Molnár, kes hiljem emigreerus Kanadasse, oli pideva jälgimise all – näiteks soovitati tema inglise keele õpetajal talle suurtes kogustes kodutööd anda, et ta ei saaks õõnestustegevustest osa võtta.

András Bánkuti foto

Györi ansambli Auróra muusika keelustati laulude riigivastaste sõnade tõttu ja nad said võimudelt mitmeid ametlikke hoiatusi. Ansambli Vágtázó Halottkémek (VHK) kontserte katkestati korduvalt, neid jälgiti pingsalt ja neist kirjutati põhjalikke ettekandeid.

Ilmselt kõige tuntum lugu oli seotud Szegedi ansambliga CPg (Come on Punk Group), kes vihastas võime algusest peale oma radikaalsete ja antikommunistlike laulusõnadega. Ühe kontserdi ajal, kui publik rebis show-elemendina kasutatud kana tükkideks, arreteeriti CPg liikmed ja mõisteti korrarikkumise eest kaheks aastaks vangi. 1984. aastal juhtus sama Veszprémi ansambli Közellenség (Rahvavaenlane) liikmetega, kes mõisteti riigivastaste väljaastumiste ja vaenuliku hoiaku eest vangi.

Rumeenias oli tugeva riikliku kontrolli tõttu „kahjuliku“ punksubkultuuri teke keeruline. Mõned ansamblid tekkisid Craiovas – näiteks Terror Art ja Antipro – ja salapolitsei jälgis neid algusest peale. Paljud ansambliliikmed arreteeriti ja mõningaid neist piinati ülekuulamiste ajal.

Sotsialistlikes riikides ei saanud punkmuusikud kunagi ametlikult plaate välja anda. Vene ansamblid Avtomatitšeskije udovletvoriteli ja Graždanskaja Oborona ei saanud vaatamata oma populaarsusele ühtegi plaati välja anda. Nende kodusalvestusi levitati nagu samizdati – sama lugu oli 1979 asutatud Bulgaaria ansambliga Novi Tsvetya.

Sellele vaatamata legaliseerisid võimud viimaks “leebemad” pungi vormid. Näiteks Poola ansambel Tilt esines ametlikel festivalidel ja nad said plaadi välja anda. Ungari ansambel Bizottság (Komitee) koosnes kunstnikest ja asendas pungi viha ja frustratsiooni huumori ja groteski elementidega. Nad said nii populaarseks, et viimaks tunnustas neid ka ametlik kultuuripoliitika, kuigi nad pidid kompromisse tegema – nad pidid muutma oma nime, kuna see tekitas kahtlasi seoseid Keskkomiteega. Uueks nimeks sai A. E. Bizottság (A. E. tähistas Albert Einsteini).

1980. aastate lõpuks, mil käivitunud oli Mihhail Gorbatšovi poolt välja kuulutatud perestroika, jäid võimude ja muusikute vahelised kokkupõrked harvemaks. Seda leevenemist illustreerib Nõukogude ansambli Zvuki Mu edu, kes esitas alternatiivroki ja post-pungi segu ja kelle 1989. aasta kogumiku produtsendiks oli Roxy Musicu endine liige Brian Eno.

Pungimaastik

Klubid

Henryk Gajewski

Sotsialismiajal võisid punkansamblid mängida peamiselt alternatiivsetes klubides. Briti ansambli Raincoats kontsert organiseeriti Varssavi Remonti galeriis, mida juhtis Henryk Gajewski – see toimus 1. aprillil 1978 ja seda loetakse Poola pungi algushetkeks. Remont suleti 1979 ja seejärel avas Gajewski Post Remonti, mis keskendus näituste asemel haridusele ja alternatiivsetele subkultuuridele. Pärast Gajewski emigreerumist sai Varssavi pungimaastiku peamiseks keskuseks tudengiklubi Hybrydy.

Sloveenias pakkusid punksubkultuurile peavarju kolm alternatiivset klubi (nende lugu on dokumenteeritud kogus FV 112/15). Klubides Disko Študent/Disco FV (1981-1983), Šiška Noortekeskus (1983-1984) ja Kersnikova 4 (K4) (1984-) esinesid sageli karmi pungi ja heavy metali ansamblid ning toimusid diskoõhtud. Need klubid organiseerisid ka FV 112/15 teatrietendusi ja ansambli Borghesia (mille juht oli Neven Korda) etteasteid, kes samuti pidas oma esinemisi teatud punkteatri vormiks.

Tšehhoslovakkias olid Praha Jazzipäevad, mis korraldati 1979. aasta mais ja novembris, esimene festival, kus punkansamblitel lubati mängida ja festivali mõjul asutati mitmeid uusi ansambleid. Paraku alustasid võimud 1980. aastate lõpul ulatuslikku rünnakut: soovimatud ansamblid keelustati ja pandi musta nimekirja ning punkareid ründasid nii politsei kui meedia. Sellele vaatamata ei suudetud liikumist peatada, sest olid tekkinud uued ansamblid, nüüd ka väljaspool pealinna (F.P.B, Visaci Zamek, Plexis, Zóna A stb.).

1988 avatud Fekete Lyuk (Must Auk) oli võimumuutuse ajal kõige olulisem alternatiivne klubi Budapestis. See muutus isegi tolle aja kohta kultuskohaks, sest kliendid nautisid suhteliselt suurt vabadust, kuigi politsei oli alati kohal. Fekete Lyuki laval esinesid rahumeelselt erinevaid muusikastiile esindavad ansamblid – pungimaastik oli siia kolinud pärast Kispesti pungiklubi sulgemist. Lyukis esinesid regulaarselt sellised ansamblid nagu Auróra, VHK, Trottel, Hisztéria ja Bizottság.

Ajakirjad, fänniajakirjad, kollektsioonid

Fänniajakirjad on amatööriväljaanded, mida koostasid kirjandus-, muusika- või filmihuvilised. Esimese pungifännide ajakirja QQRYQ koostas Piotr ‘Pietie’ Wierbicki 1985. aastal. Selle esimene ja teine number ei saavutanud edu, kuid kolmandat numbrit levitati 50 eksemplari ja sellega liitus palju kaasautoreid, kirjasaatjaid, levitajaid ja lugejaid. QQRYQ sai koos Wroclawi ajakirjaga Antena Krzyku varsti Poola kõige mõjukamaks karmi pungi ajakirjaks. Wierbicki rajas ka hiiglasliku erakogu, mis sisaldas 1980. aastate helikassette, artikleid ja fänniajakirju.

Kunstialbum Polski punk 1978-1982 sisaldab fotosid, fänniajakirju, flaiereid ja märkmeid Poola pungi esimese laine juhtivate tegelaste kohta. Fotograaf Anna Dąbrowska-Lyonsi poolt 1999. aastal 1000 eksemplaris avaldatud raamat Poola punk müüdi hetkega läbi. Dabrowska-Lyons kavatseb sellest 2018. aastal avaldada teise trüki.

Substitut Berliinis on suurim SDV punksubkultuuri arhiiv, mille rajas Michael Boehlke, ansambli Planlos liige. Substitut sisaldab laule, plakateid, flaiereid, laulusõnade kogusid, tüüpilist punkarite riietust ja maale.

Tamás Szőnyei’s plakatikogu sisaldab dokumente alternatiivsetest tegevustest Ungaris 1980. aastatel, eriti uue laine ja punkliikumise kohta.

Punkliikumise kohta võib leida dokumente ka  Ferenc Kálmándy kogust, samuti ajaloolase Gábor Klaniczay kogust.

Väga oluline on 20. sajandi fotodokumente sisaldav Fortepani  kogu, kuna fotodele on vaba juurdepääs. Fortepanis on palju fotosid põrandaaluse ja punkliikumise argielust.

Näitused

Ajakirjanik ja fotograaf Anna Dabrowska-Lyons oli üks Varssavi pungiringkondade kõige olulisemaid isikuid. Kuigi tema enda sõnul teada kunagi ei jälitatud ega tsenseeritud, emigreerus ta 1986. aastal Inglismaale. Tema portreefotosid pungi esimesest lainest eksponeeriti esmakordselt 1983 Varssavis.

Dabrowska keskendus nägudel väljenduvatele emotsioonidele ja atmosfäärile, mitte nende liikumiste välisele vormile.

Anna Dąbrowska-Lyons

Näitusega Fuck 89 ADA-s esitles alternatiivne kultuurikeskus anarhistlikku punkliikumist Varssavis üleminekuaastatel. Näitusel olid peamiselt fotod, flaierid, brošüürid ja fänniajakirjad ning sellega kaasnesid kontserdid, ettekanded, töötoad ja filmiseansid.

Näitus Varssavi pungipakt toimus Leipzigis 2017 ja selle eesmärgiks oli tähistada Ida- ja Kagu-Euroopa pungi neljakümnendat aastapäeva. Näituse võtsid kokku ettekanded, esitlused ja filmiseansid.

Näitus ostPUNK! – liiga palju tulevikku avati 2005 Berliinis ja seda näidati hiljem ka Dresdenis ja Halles. OstPUNK’i ideekavandi kirjutasid Michael Boehlke ja Henryk Gericke, ansambli Leistungsgleichen endine laulja. 2007. aastal vändati samanimeline dokumentaalfilm koostöös Carsten Fiebeleriga, mis kujutas kuut endist punkarit oma elulugusid rääkimas. 2018. aasta märtsis korraldati näitus Horvaatia punkansamblist Paraf. Ajakirjandik Velid Dekic oli kogunud bändi kohta rohkelt fotosid, albumiümbriseid ja teisi dokumente. Bändiliikmete poolt 1977. aastal ühele Rijeka trepile tehtud graffiti on võetud muinsuskaitse alla.

Punk pole surnud

Kaheksakümnendate aastate lõpuks oli ehe protestivaim raugenud ja punkarite subkultuur oma tähtsuse kaotanud. Siiski elab see liikumine Kesk- ja Ida-Euroopas edasi, esindades mitte niivõrd poliitilist kui muusikalist trendi, mida sageli kombineeritakse teiste žanritega (rokk, metal, raskerokk, räpp).

Harjutused: Courage ja filmifestival

Vaadake Tamás Szőnyei plakatikogu esimest teost!

Kes oli Anna Frank ja mida tähendas loosung ”Tulevikuta”

Vaadake filmi Bp underground kuni 11. minutini ja vastake küsimustele!

1. Kuidas suhtusid võimud 1980. aastate pungiliikumisse ja kuidas punkarid võimudesse suhtusid?
2. Mida saate teada skinheadide ja punkarite suhetest?
3. Kuidas saab iseloomustada punkansamblite välimust?
4. Kes oli Péter Erdős, keda CPg laulus mainitakse?
5. Kuidas lühendit CPg ekslikult mõisteti? Mis võis olla selle põhjus?

Millises ajutises ansamblis mängisid koos Bizottsági kolm liiget? Otsige vastust COURAGE’I andmebaasist!

Valmistage ette esitlus Fekete Lyuki kohta! Vaadake vastavat lõiku filmist Bp Underground (alates 8. minutist).

Mida tähendas mäss muusika kaudu Rumeenias, kus kehtis üks sotsialismileeri kõige repressiivsemaid süsteeme? Tutvuge Andrei Partoși loominguga CORAGE’I andmebaasis.

Õige või vale? Leidke vastused COURAGE’I andmebaasist! Kui vastus on vale, leidke õige vastus.

Näitus Põrgulik kuldaeg sai oma nime ansambli ETA laulu järgi.

Ajaloolane Gábor Klaniczay, kes oli üks opositsiooni võtmetegelasi, tõi ühes oma artiklis esile, et Ungari uue laine parimaid hetki pole jäädvustatud, seega on paradoksaalselt nende kohta põhjalikumad dokumendid loodud politsei ja salateenistuste jälitustegevuse käigus.

Ungari Rokimuuseumis on põrandaalune muusika alaesindatud.

Ansambli Kryzys Romansu flaieril võib näha anarhia sümbolit.

Lühifilm Ma võiksin elada Aafrikas räägib punkbändist nimega Izrael.

Tunni algul:

Kuulake mõnda punklaulu (näiteks UMCAd CPg esituses, VHK kontsertlindistust, Kinderkriegi L’Attentandi esituses või laulu Tere, Perestroika! J.M.K.E. esituses), mis on kirjutatud keeles mida te ei oska. Mida räägib see laul autorite mõtteviisist?

Milliseid subkultuure te lisaks pungile teate?

Selgitage välja sõna “anarhia” täpne tähendus. Valmistage sel teemal ette esitlus.

Kelle/mille vastu te tänapäeval võiksite protesteerida? Kirjutage sellest „pungistiilis“ laulusõnad. Kui te oskate mõnda pilli mängida, siis kirjutage ka saatemuusika.

Vaadake ära kogu Bp Underground. Kuidas on punk seotud raske roki stiiliga? Uurige seda teemat ja valmistage ette slaidiesitlus!

Vaadake Tamás Urbáni fotosid punkaritest Fortepanis. Kehastage pildil olevaid inimesi. Kaks inimest võivad esitada politseiniku ja kõrvalise isiku (näiteks autos istuva inimese) rolle!

Tamás Urbáni foto