Courage’i projekt, Register ja selle kasutamine õppetöös
Courage’i projekt (“kultuuriline opositsioon – dissidentluse kultuuripärandi mõistmine endistes sotsialismimaades”) tegeleb kultuuriopositsiooni rikka pärandiga endistes Ida-Euroopa sotsialismimaades, uurides kultuuriopositsiooni kogusid. Selle eesmärgiks on liikuda sügavamale hästituntud propagandistlikest ja sotsialistliku realismi stiilis teostest, perioodi kultuurielu lihtsustavast tõlgendamisest, poliitilise vastupanu ja dissidentluse tuntud teemadest ja klišeedest ning keskenduda kultuuriopositsiooni erinevatele vormidele argielus ja kodanikujulguse väljendustele. Projekti jaoks loodi internetiandmebaas nimega Register. See sisaldab kogude kirjeldusi koos rohke informatsiooniga nendega seotud inimeste, sündmuste, gruppide ja tekstide kohta.
Sellest tõlgendavast perspektiivist on Registri koostajad veendunud, et projekti käigus kogutud rikkalik materjal väärib kasutamist hariduslikel eesmärkidel mitmesugustes õpetamise vormides. Internetis kättesaadav õppematerjal heidab valgust kultuurielu vähem tuntud aspektidele endistes sotsialismimaades ja kergendab selle perioodi õpetamist ning tundmaõppimist. Nii „seostab Courage opositsiooniliikumiste väärtused ja ajaloo isiklike miljööde, paikade ja ühiskonnagruppidega. See seostab need tänapäeva noorte perede ja sotsiaalajalooga.“
Üks projekti sihtgruppe on keskkooliõpilased. Arvukate kogudesse talletatud lugude, andmete, tekstide, näidete, inimeste jne. kaudu saavad õpilased:
- omandada sügavamaid teadmisi sotsialismiaja kohta,
- omandada täpsema arusaama koostöö ja opositsiooni vormidest sel ajal,
- tutvuda kangelaslikkuse, vastupanu ja agentsuse väärtustega,
- samuti koostöö ja opositsiooni eetiliste ja poliitiliste dilemmadega,
- ja arendada ajaloo mõistmisega seotud oskusi;
- nad võivad ka mõista minevikumälestuste kogumise ja nende tuleviku jaoks säilitamise tähtsust.
Registrit ja projekti teisi väljundeid saavad õpetajad kasutada vabade allikatena ilma juhtnöörideta. Siiski püüti koostöös projekti partneritega koostada ka mõningaid õppematerjale, et innustada õpetajaid Courage’t kasutama. Eksperdid on projekti teemade põhjal ette valmistanud kaheksa õppetundi mängude ja ülesannetega, mis pakuvad näiteid selle kohta, kuidas Registrit (koos projekti teiste väljunditega: käsiraamatutega, filmifestivalide ja näitusematerjalidega) saab kasutada.
Tundide sihtgrupp on põhi- ja keskkooliõpilased. Kui mõningaid materjale saavad õpilased iseseisvalt kasutada, siis peamiselt on tunnid siiski koostatud õpetajate jaoks. Registril ja sellele tugineval haridustööl on ka oma piirangud. Andmebaas ei ole täielik ja tunnid sisaldavad vaid mõningaid elemente valitud andmetest. Fookuse määravad suuresti kogud. Lisaks sellele sisaldab Register peamiselt kogude kirjeldusi vähese täiendava informatsiooniga, tekste ja otseseid materjale kogudest endast on vähe. Seetõttu on mõne õppetüki puhul Registri materjal allikatega integreeritud.
Õppetükkide ingliskeelne versioon valmistati ette rahvusvahelisele kasutajaskonnale, püüdes hõlmata erinevate maade ajalugu. Tõlgitud ja kohandatud õppetükid võivad sisaldada rohkem kohalikust vaatenurgast huvipakkuvaid elemente ja keskenduda enam kohalikele teemadele. Siiski on projekti üks eesmärke aidata õpilastel tundma õppida ja hinnata mitte ainult oma riigi, vaid kogu Ida-Euroopa konteksti.
Pedagoogilised põhimõtted ja metodoloogia
Kuna õpetajad võivad õppetükke vabalt kasutada ja oma tegevusse integreerida, saab iga õpetaja järgida oma pedagoogilisi põhimõtteid, metodoloogilisi printsiipe ja tavapraktikat. Siiski pakume siin teatud pedagoogilist lähenemist, mis sobib materjalidele ja mida õpetajad võivad järgida kui kontseptuaalset raamistikku. Meie peamiseks lähtekohaks on see, et õppides tundma kultuuriopositsiooniga seotud mineviku tegelasi, inimesi, nähtusi, gruppe, sündmusi, tekste ja protsesse, saavad tänapäeva noored omandada hoiakuid, teadmisi ja oskusi, mis on aktuaalsed kaasajal. Ajaloo õppimine saab aidata õpilastel tänapäevale teise pilguga vaadata. Õppetükid kergendavad tõlgendamist ja tõlgendamine tähendab kriitilist hoiakut meie oleviku ja mineviku suhtes. Sinna kuulub uuriv ja küsiv hoiak ning kriitilise mõtlemise oskus. Sel põhjusel esindavad õppetükid olukordade, dilemmade ja võimalike tõlgenduste komplekssust. Need ei taotle ühest ja ühepoolset sündmuste käsitlemist. Need tõstatavad küsimusi ja haaravad õpilasi aktiivselt kaasa seoste leidmisse mineviku lugude ja nende tänapäevase tegelikkuse vahel. Õppeprotsessi seisukohalt on väga oluline, et õpetajad innustaksid õpilasi aktiivsusele. Meie kontseptsiooni aluseks on tegevuspõhine pedagoogika; me näeme õpilasi kui aktiivseid tegutsejaid, keda kujundab nende taust samamoodi nagu õppetükkides tutvustatud inimesi. Selle tulemuseks on positiivne pinge inimeste tegutsemise, nende proaktiivse käitumise võime ja nende seose vahel oma ühiskondlik-kultuurilise kontekstiga koos selle piirangute ja võimalustega ning näidetega, mis raamivad inimeste hoiakuid ja mõtteviisi. Õpetajad saavad seda pinget tulemuslikult ära kasutada, juhtides tähelepanu mineviku ja tänapäeva ajalooliste situatsioonide sarnasustele ja erinevustele, arendades seeläbi oma õpilaste sotsiaalseid oskusi. Õpilased hakkavad end ümbritsevat tegelikkust sügavamalt tõlgendama ja avastavad, kuidas nad oma ühiskondlik-kultuurilise kontekstiga saavad suhestuda. Lisaks sellele saavad õpilased õpetajate abiga omandada enda jaoks relevantseid teadmisi, allikate tõlgendamise oskusi ning analüüsida end ümbritsevat tegelikkust, et olla aktiivsed kodanikud.
Oluline on ka mainida materjalide seost kooli õppekavaga. Riigiti on õppekavad erinevad, kuid tunde saab lõimida näiteks oma kooli õppekavaga, eriti seal, kus ajaloo ja kirjanduse õppekavasse kuulub ka riikliku sotsialismi ajastu käsitlemine. Materjale võib kasutada õppekava lisamaterjalina ning seostada erinevate ainete ja tundidega, näiteks kunsti, eetika või ühiskonnaõpetuse tundidega, samuti teiste haridustegevustega nagu projektid, teemanädalad, kooli- või klassiekskursioonid jne. Õpetajate ülesandeks on kohandada õppetükid ja mängud erinevate õppekavade ja erinevate olukordadega. Me ei soovita anda õpilastele õppetükkide tekste ilma juhendamiseta, kuid koos õpetaja sissejuhatusega ja õpetaja abil saavad õpilased materjale, Registrit, ülesandeid ja mänge kasutada iseseisvalt.
Õppetükkide struktuur
Iga õppetüki kohta on veebilehel sama struktuur. Selle lühikese juhise lõpuosa esitleb iga õppetüki erinevaid osasid, kirjeldades nende eesmärki.
- Lühike sissejuhatus tutvustab õppetüki teemat. See võtab sisu 2-3 lausega kokku. Veebilehel asub lühike kokkuvõte pealkirja kõrval, aidates kasutajatel tunni teemat mõista.
- Loetletud on tunni olulised mõisted. Neid ei selgitata seal ja mõnikord ei defineerita neid täpselt ka tekstis, kuid need on teema mõistmise seisukohalt hädavajalikud. Seega peaks õpetaja neid selgitama või õpilased peaksid neid õppetöö käigus püüdma defineerida või otsima nende tähendust õpetaja abiga internetist.
- Kompetentsid, mida õppetüki algul nimetatakse, on õpiväljundid, mida õpilased peaksid tunni tegevuse tulemusena omandama: tekstide lugemine, otsingud Registris, ülesannete täitmine, mängudes osalemine ja neil teemadel õpetaja ja kaasõpilastega arutlemine. Ideaaljuhul juhendab tegevusi või abistab nende läbiviimist õpetaja, seega peaks ta silmas pidama võimalikke tulemusi ja mõistagi võib vastava tunni tegevustele lisada ka teisi eesmärke. Kompetentsid esindavad olulist hariduslikku lähenemist, mis on seotud Courage’i õppetükkide tegevuspõhise pedagoogikaga: see eeldab, et õpetaja käsitleb tundi mitte ainult kui teemat, vaid kui teekonda, mis arendab õpilastes õppeprotsessi kaudu erinevaid teadmisi, hoiakuid ja oskusi. Õppeprotsessi planeerides on neid õpiväljundeid kasulik silmas pidada.
- Tunni põhitekst sarnaneb õpikutekstile, kuid selles on rohkem interaktiivseid elemente. Teemad on jaotatud peatükkideks. Pärast mõningat ettevalmistust võib õpetaja lasta õpilastel peatükki lugeda, kuid on soovitatav, et ta ka ise tutvustaks teksti sisu või selle osasid. Pärast õpetaja selgitusi võivad õpilased teksti juurde tagasi pöörduda ja siis on neil sellega lihtsam töötada. Tekst ise on osalt ajalooliste faktide, inimeste, protsesside ja allikate esitamine, mis võtab teema kokku ja selgitab seda arusaadavalt, suunates õpilasi edasi mõtlema ja/või Registri sisuga tutvuma. Õpetaja võib kasutada teksti ja selle küsimusi individuaaltöö, grupidiskussioonide või klassiruumis toimuva vestluse soodustamiseks. Register ja selle lingid on tundide lahutamatu osa ja need pakuvad palju rikkalikumat õppematerjali kui tund ise. See annab õpilastele ka piiramatuid võimalusi täiendada oma teadmisi erinevate kogude abil. Sõltuvalt ajaressursist saab õpetaja pärast teema iseseisvat lugemist või selle õpilastele tutvustamist töötada koos õpilastega tunnis Registriga: otsida, lugeda ja tõlgendada, kasutades vaheldumisi nii individuaalset, paari-, grupi- ja klassitööd, ja anda õpilastele rohkem (erinevaid) ülesandeid, kasutades Registrit individuaalselt või grupiti (kodutöö või projektitööna). Mõned ülesanded õppetükkide lõpus on näited sellest, kuidas Registrit saab edasises õppetöös kasutada. Ideaaljuhul meeldib õpilastele õppetükkide, Registri ja veebilehe kasutamine, mida enam see neile meeldib, seda kindlamalt jätkavad nad uurimist pärast õppetundi. Kogu siinkirjeldatud protsess võib olla väga erinev, näiteks kui õpetaja kasutab materjale mingi projekti jaoks või klassiekskursioonil jne. See kirjeldus (ja õppetükk ise) on ainult võimaliku kasutusviisi visand.
- Ülesanded pakuvad mõningaid näiteid selle kohta, kuidas õpilaste aktiivsust ja õppeprotsessi saab kergendada. Need on tavaliselt seotud Registriga ja/või õpilaste enda kontekstiga. Õpetajad võivad ette valmistada sarnaseid või erinevaid ülesandeid oma õpilastele, teades nende tausta, vajadusi ja oskusi. On oluline mõelda tegevustele ja ülesannetele protsessi planeerides, sest õppetükiga seotud kompetentse on võimalik omandada tegevuste kaudu ja mitte lihtsalt teksti lugedes. Viimast tuleks planeerida vastavalt kompetentsidele, millele õpetaja soovib keskenduda.