COURAGE
seotud kollektsioonid

×
Sotsialismi aja igapäevakangelased

Sotsialismi aja igapäevakangelased

1960. aastate algusest peale mahendasid sotsialistlike ühiskondade juhid sisepoliitikat ja asendasid ranged diktatuurid rahumeelsema taktikaga. Ungari Sotsialistliku Töölispartei esimene sekretär János Kádár ütles partei kongressil 20. novembril 1962 kuulsa lause: „Kõik, kes ei ole meie vastu, on meie poolt“. Teatud määral iseloomustas see “reegel” ka kõiki teisi selle piirkonna riike, välja arvatud Rumeeniat, kus režiim muutus kohati erinevate sündmuste, näiteks 1956. ja 1968. aasta ning Poola sõjaseisukorra tõttu, isegi karmimaks.

Eesmärgid:

Süvendada teadmisi, omandada informatsiooni ja õppida tundma põhifakte.

Kompetentsid:

  • esitada põhjalik sündmuste analüüs
  • suuta hinnata poliitilise süsteemi ja inimeste reaktsioone antud informatsiooni põhjal
  • suuta identifitseerida probleemide põhjuslikke seoseid
  • suuta leida informatsiooni igapäevakangelaste teemal
  • süvendada teadmisi igapäevasest vastupanust

Barbara Hegedüs

Tegutsemisvõimalused sotsialismi ajal

Kodanikud üldiselt kas õppisid elama süsteemi raamides või olid selles üles kasvanud. Nad omandasid strateegiad, mis aitasid neil antud surve all toime tulla. Avaliku aktiivsuse asemel tõmbusid inimesed erasfääri ja aktsepteerisid süsteemi. Et oma vajadusi rahuldada, loobusid nad õigustest vabadusele, aktsepteerisid vaikimise seadust ja arutlesid poliitika üle ainult suletud uste taga. Teistel juhtudel vältisid nad igasugust rääkimist avalikus ruumis, sest lähtusid tolle aja piltlikust väljendist “seintel on kõrvad”.

Siiski oli ka kriitilisi mõtlejaid, kes eitasid võimude seatud reegleid ja tegelikkust ning väljendasid oma vastuseisu igapäevaelus või oma kogukonnas. Sageli tähendas see ennekõike sõltumatumat elustiili ja mõtlemist, hälbimist ametlikust ideoloogiast või kindlaks jäämist sellisele rahvuslikule ja seksuaalsele identiteedile, mille sotsialistlik moraal ja maailmavaade oli hukka mõistnud. Kohati läks see kaugemale ja inimesed riskisid oma isikliku vabaduse või isegi eluga, et tuua salaja näiteks usu- või kultuuriobjekte oma riiki või viia neid välja Läände. Seetõttu on igapäevakangelane lai kategooria – see õppetükk toob mõningaid näiteid igapäevasest vastupanust sotsialismi ajal, püüdmata seda teemat ammendavalt käsitleda.

Kultuuri salakaubavedu

Rumeenia Sotsialistliku Vabariigi president ja Rumeenia Kommunistliku Partei peasekretär Nicolae Ceausescu (Karpaatide geenius nagu tema isikukultust loonud tallalakkujad teda nimetasid) kindlustas oma monopoolse seisundi parteijuhina ja kuulutas Rumeenia riigilaenude täieliku tagasimaksmise esmaseks majanduse eesmärgiks. Seetõttu jõudis riik täieliku majanduspankroti lävele ja kodanike elu muutus talumatuks. Kui 1980. aastatel iseloomustas sotsialistlikke ühiskondi üldise atmosfääri mahenemine, siis Rumeenia jäi täielikku poliitilisse ja kultuurilisse isolatsiooni – inimesed nälgisid ja külmetasid ning Rumeenia salapolitsei Securitate kohta ringlesid hirmsad kuuldused. Pärast 1985. aastat vähendati pidevalt kahe telekanali programme ja lõpuks piirdusid need kahetunnise propagandamaterjalide edastamisega.

Irina Margareta Nistor

Sellises lämmatavas poliitilises õhustikus loodi põrandaalune salakaubandusvõrgustik. Inimesed pressisid end korrusmajade korteritesse, et vaadata populaarseid Ameerika komöödiaid, märuli- ja seiklusfilme. Selline salajane kodukino tähendas paljudele inimestele vabadust ja nende filmide vaatamist võib pidada opositsiooniliseks tegevuseks, kuna inimesed pidid arvestama Securitate kontrollreidide võimalusega. Irina Margareta Nistor, kes tõlkis ja dubleeris umbes 3000 filmi, sai väga populaarseks, ehkki keegi ei teadnud kuni 1989. aastani, milline ta välja näeb. Tema koduses erakogus on mitmeid märkmikke, mis sisaldavad filmide pealkirju, mida ta tõlkis ja dubleeris ning umbes 40 VHS-kassetti. Tänapäeval on Nistor üks Rumeenia populaarsemaid filmikriitikuid.

Tšehhoslovakkias smuugeldati keelatud kirjandust (usulise sisuga raamatuid ja dissidentlikke väljaandeid) Läände vabatahtlike abil autoga või jalgsi, üle mägede. Sageli  peatasid neid piirivalvurid ja politsei ähvardas neid kas koolist välja visata või töölt vallandada kui nad ei avalda oma sissetoodud kaupade allikaid. 12. detsembril 1983 püüdsid kolm noort inimest mägede kaudu usulist kirjandust, pilte ja linte üle viia, kuid Poola piirivalve võttis nad kinni. Kuna nad keeldusid ülestunnistuste andmisest, kuulati neid üle, peksti ja suleti üksikkongidesse. Nad vabastati ainult tänu rahvusvahelisele skandaalile – nende eest astusid välja Ronald Reagan ja Johannes Paulus II. Nende noorte inimeste loo jutustab dokumentaalfilm Jäljed lumel (Slavomir Zrebny, 2015).

Nõukogude Liidus oli kõige karmimatel Stalini repressiooniaastatel džässi ja rocki kuulamine keelatud. Sellest keelust hiiliti osavalt mööda – keelatud muusika kopeeriti haiglatest hangitud röntgenipiltidele ja nii loodi salajased muusikakogud. Haiglad jagasid röntgenipilte peaaegu tasuta ja seejärel tootsid professionaalid neist spetsiaalse salvestusmeetodiga heliplaate. Nad kas hoidsid need plaadid endale või müüsid neid salaja – näiteks pudeli viina eest. Seda võrgustikku muidugi jälgiti – paljud plaaditegijad ja levitajad arreteeriti ja neid hoiti aastaid vanglas. Sellel teemal on tehtud dokumentaalfilm Roentgenizdat (Stephen Coates, Paul Heartfield, 2015)

Rahvuslikud ja subkultuurilised liikumised  

Ungari traditsiooniline rahvatantsuliikumine sai alguse 1972 ja see oli kas tolereeritud või keelatud meelelehutusvorm ning unikaalne ungaripärane looming sotsialistlikus Ungaris. Traditsiooniline tantsumajaliikumine pani aluse uuele subkultuurile, mis sai tüüpiliseks kultuurilise vastupanu foorumiks koos biitmuusika, filmiklubide ja teiste alternatiivsete meelelahutusvormidega. Võimud halvustasid seda liikumist algusest peale kui natsionalistlikku, kuigi seda riigi poolt (osaliselt) toetati. Võimud jälgisid tantsumajade liikumist eriti tähelepanelikult ja kontrollreidid ning sanktsioonid olid sagedased. Liikumisest osavõtjad, näiteks laulja Márta Sebestyén, ei saanud luba välismaale sõita ja üritustel olid alati salapolitsei töötajad; veelgi enam, salateenistus püüdis muusikuid ja tantsijaid agentideks värvata.

Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev (EÜE), mis värbas odavat tööjõudu, koosnes Eesti noortest ja asutati 1966 Nõukogude Liidus. Kuigi selle eesmärkideks olid nõukogude patriotismi ja poliitilise vastutustunde kasvatamine, muutus EÜE kiiresti vaba mõtlemise ja käitumise keskkonnaks, kus püüti komsomolist sõltumatuks jääda. Malevlased püüdsid vältida otsest opositsiooni ja oskasid nautida diktatuuri tingimustes suhtelist vabadust – sageli organiseerisid nad väljaspool tööaega näiteks etendusi (nende etendus Eesti Pidu on dokumenteeritud) või tegid võimude kulul nalja, kirjutasid laule ja taaselustasid vanu, keelatud tudengitraditsioone. See oli võimalik tänu sellele, et nende komandörid ei tulnud väljastpoolt, vaid nende oma ringkonnast. Organisatsioon oli kõige populaarsem 1980. aastate esimesel poolel, kümnendi teisel poolel selle tegevus kitsenes ja see saadeti ametlikult ja lõplikult laiali 1993.

LGBT teemasid arutati ühiskonnas laialdaselt ja selle aktsepteerimine oli sotsialismiriikides erinev. Poolas ei olnud see kriminaalkorras karistatav, kuid aastatel 1985-1987 leidis aset niinimetatud „Jacinthi“ akt, mille käigus kommunistlik salapolitsei organiseeris rea arreteerimisi ja uurimisi. Selle põhjal loodi hiljem geide ja nende võrgustiku andmebaas. Selle aktsiooni tulemusel pandi kirja umbes 11 000 inimest. Enamikus riikides – nagu Ungaris, SDV-s või Tšehhoslovakkias – dekriminaliseeriti homoseksuaalsus 1960. aastatel (Rumeenias toimus see alles 1996). Vaatamata legaliseerimisele peeti geisid endiselt mitteaktsepteeritavaks hälbeks ja riiklik julgeolek hoidis geide kogunemiskohtadel regulaarselt silma peal, infiltreerudes nende hulka oma agentide abil. Näiteks Ungaris tegeles geidega riikliku julgeoleku süsteemis eraldi osakond. LGBT isikud pidid elama kaksikelu pidevas enesesalgamises ja ettevaatuses. Režissöör Mária Takácsi dokumentaalfilm Kuumad mehed, külmad diktatuurid (2015) on oluline selleteemaline teos. Esimene avalik geiaktivist oli Homeroszi Assotsiatsiooni asutaja Alajos Romsauer.

Türgi vähemuse positsioon ja aktsepteerimine muutus kommunistliku ühiskonnakorra ajal. 1950. aastate keskpaigani oli riik taganud õiguse emakeelsele haridusele, ilmusid türgikeelsed ajakirjad ja türklastest üliõpilased said eelistatult toetusi. Kuid hiljem muutusid ideoloogilised meetodid drastilisemaks. Juhtkond püüdis igasugu rahvuslikke liikumisi maha suruda ja alustas lausrünnakut kirikute vastu. Pärast mitmeid ümberasustamisi, emigratsioonilaineid ja keelekasutuse piiramist alustas riik avalikku kampaaniat Bulgaaria etnilise türgi vähemuse vastu. Agressiivse assimileerimispoliitika tulemusel keelustati usutalitused ja riietus, suleti ajakirjandusväljaanded, keelati raamatud ja emakeele kasutamine avalikes kohtades. Türgi päritolu inimesed pidid võtma, mõnikord vägivalla ähvardusel, bulgaaria nimed. Need meetmed viisid massiliste protestideni ja kokkupõrgeteni võimude ja türgi etnilise vähemuse vahel. Süleyman Kazimov Saadettinov, kes töötas masinaehitusinsenerina, keeldus osalemast vägivaldses nimemuutmise kampaanias ja seetõttu arreteeriti ning saadeti Belene sunnitöölaagrisse. Ühe aasta pärast määrati talle tingimisi vangistus ja hiljem, 1989, saadeti ta maalt välja nagu paljud teised tema kaasmaalased. Süleymanist tehti salaja foto – see on ilmselt ainus foto Belene vangilaagrist – 1985-1986.

Harjutused:

Leidke COURAGE’i registrist Gheorghe Muruziuc. Valmistage ette esitlus tema loost või kirjutage tema blogi päevadest, mil ta ronis tehasekorstna otsa.

Kiri Rumeeniast. Püüdke ette kujutada autori isiksust ja kirjutage tema iseloomustus, tema elulookirjeldus, kirjeldage tema saatust, tema perekonda. Valmistage ette piltidega slaidiesitlus, tehke kirja autoriga kujuteldav intervjuu, tehke oma fotoaparaadiga pilte tema igapäevaelust jne.

Vaadake filmi Chuck Norris kommunismi vastu. Milliseid filme inimesed peamiselt vaatasid, milliseid žanre? Kuidas kujutavad need filmid Ameerikat ja Läänt?

Näidake röntgenipilti. Mida see teile meenutab? Kuidas saab seda kasutada? Vaadake mõnda röntgenipilti luudest.

Vaadake filmi Roentgenizdat. Mida see film räägib Stalini-aegsest igapäevaelust?

Vaadake detaili filmist Kuumad mehed, külmad diktatuurid. Kas teie arvates on olukord sotsialismi ajaga võrreldes muutunud? Kuidas teie arvates mehed vabaduse teemasse suhtuvad – need, kes kasvasid üles  Kádári ajal ja tänapäeva geinoored?

Kirjutage essee, mis algab lausega: Kui ma peaksin ennast ühiskonna eest varjama, sest…

Milliseid kohalikke ja rahvusvahelisi geiõigusliikumisi te teate? Uurige seda teemat COURAGE’i registrist.

Leidke  COURAGE’i registrist Süleymani salajane foto.

Vale või õige? Leidke vastused COURAGE’i registrist. Kui väide on vale, siis leidke õige vastus.

Le Cabaret Travesti tegutses Nõukogude Liidus.

Homeros-Lambda oli esimene ametlik geiõiguste organisatsioon Ungaris, mis registreeriti 1987 ja mille asutasid  Dr. Lajos Romsauer ja Péter Ambrus.

Portselanikunstnik Embiya Cavus küüditati Belene sunnitöölaagrisse nagu Süleyman.